Judaism

Juudi aastate arvestus algab maailma loomisest. Selle väljaarvutamiseks tuleb Gregoriuse kalendrile lisada 3760. Kuni 2016. aasta 2. oktoobri päikeseloojanguni on juudi aasta 5776, siis algab aasta 5777.

Juutide jaoks algab päev päikeseloojangul ja kestab 24 tundi. Kuna piibel rõhutab eriliselt hingamispäeva, on seitsmendale päevale antud nimeks sabat, mille pidamine on üks judaismi alussambaid. Uus nädal hakkab pärast sabati laupäevaõhtu lõppemist.

Sabat

Juudi pärimuse järgi tulevad sabatil iga sünagoogist tulijaga koos kaks inglit – hea ja kuri. Kui inglid näevad kodus sabatiküünalt, valget laudlina ja korras voodeid, ütleb hea ingel: „Olgu nii ka järgmise sabatil“ ja paha ingel täiendab: „Aamen“, olgu nii.

Juudid jagavad ööpäeva kahekümne neljaks tunniks, mille arvestus algab ööst, sest Toora järgi oli kõigepealt õhtu, siis hommik. Selle järgi algab sabat ehk nädala seitsmes päev reede õhtul ja lõpeb laupäeva õhtul.

Sabatiõhtul käib pere sünagoogis, kuigi mõnes peres läheb vaid isa lastega sünagoogi ja ema jääb õhtusööki valmistama. Sageli tullakse sünagoogist tagasi koos teel kohatud tuttavatega, kes ei olnud enne plaane teinud. Mõnes riigis on korraldatud sabatikülaliste teenistus ja teistest linnadest pärit üliõpilased või külalised võivad juudi koguduse kaudu osaleda sabatiõhtusöögil juudi peres.

Kuna usklikud juudid ei reisi sabatil, siis ööbivad pikemal reisil olijad kohas, kus nad on õhtusöögil, mistõttu sabatipäev on tõeline suhtlemispidu, mil pered veedavad aega vesteldes külalistega teemadel, millesse argipäeval ei ole aega süveneda. Piduliku päeva tarvis varutakse ka sabatiriided, mille kohta Shulchan Aruch seab, et need „peavad olema veetlevad“. Mõned hangivad ainult sabatil kantava palvemantli.

Rosh Hashanah – uus aasta

Sel päeval loodi esimene inimene – Aadam. Rosh Hashanah tähendab eesti keeles aastapead.

Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: „Olgu teil kirja pandud ainult head“. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.

Millal on Rosh Hashanah? 2016. aastal 2. oktoobri päikeseloojangust 4. oktoobri päikeseloojanguni ja 2017. aastal 20. septembri päikeseloojangust 22. septembri päikeseloojanguni.

Yom Kippur – suur lepituspäev

Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha sabati kõrval. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on „Kol nidre“ (kõik tõotused), millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa.

Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama.

Millal on Yom Kippur? 2016. aastal 11.-12. oktoobrini, 2017. aastal 29.-30. septembrini.

Sukkot – lehtmajadepüha

Lehtmajadepüha meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates elasid ajutiselt lehtonnides. Sellel pühal ehitavad perekonnad rohelisi onnikesi ja söövad seal.

Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Sealhulgas peab kindlasti olema neli taime: palm, mürt, paju ja tsitruseline. Talmudi kohaselt iseloomustavad need neli vilja eri liiki inimtüüpe ja õpetavad meid hindama üksteist.

Iga päev kogu Sukkoti aja jooksul loetakse sünagoogis palvet, samal ajal marssides poodiumil, käes toora rull ja neli taime. Hoshanah Rabahi ajal (seitsmendal päeval) marsitakse ümber poodiumi seitse korda. Kaheksandal ehk viimasel Sukkoti päeval palvetatakse vihma pärast. Seda tähistatakse koos Simhat Toraga kui aastane Toora lugemise tsükkel lõpeb ja algab uus.

Millal on Sukkot? 2016. aastal 16.-23. oktoobrini, 2017. aastal 4.-11. oktoobrini.

Simhat Tora – rõõm käsuõpetusest

Simhat Tora järgneb Sukkotile, sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. See on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada.

Millal on Simhat Tora? 2016. aastal 23.-25. oktoobrini, 2017. aastal 11.-13. oktoobrini.

Hannuka

2. sajandil eKr. tuli võimule Süüria kuningas Antiokos IV Epifanes, kes otsustas hävitada juudi rahva religioonist loobumise kaudu. Kõikjale seati üles ebajumala kujud ja sunniti juute neid kummardama. Keelati toora lugemine, sabati ja pühade pidamine, samuti ümberlõikamine. Jeruusalemma templisse pandi sea kuju.

Ühes Modini külas elas preester nimega Matitjahu, kes keeldus korraldustele allumast ja kummardas üksnes Iisraeli jumalat. Tema koos oma suguvõsaga korraldas ülestõusu võõra kultuuri ja Seleukiidide vastu. Võitlus kestis 24 aastat ja juudid võitsid.

Juudid asusid Jeruusalemma templit puhastama kõikidest ebajumalakujudest. Tempel tuli uuesti pühitseda ja selleks oli tarvis küünlajalga. Leiti vaid üks kannuke pühitsetud õliga, millest oleks jätkunud üheks päevaks. Uue õli pühitsemine oleks võtnud kaheksa päeva aega, kuid juudid ei saanud enam oodata, rahvas oli kogunenud Templiõue, et pühitsemisest osa võtta. Süüdati see vähene õli ja sündis ime – see põles täpselt kaheksa päeva ehk uue õli valmimiseni ja pühitsemiseni.

Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal üheksaharuline küünlajalg – minoora. Iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud.

Millal on Hannuka? 2016. aastal 24. detsembrist 1. jaanuarini, 2017. aastal 12.-20. detsembrini.

Purim – vabanemise püha

Kui õel valitseja Haaman keelitas Pärsia kuningas Ahasverost juutide hävitamisele, kuulutasid kuninganna Ester ja ta onu Mordokai välja kolmepäevase paastu. Vandenõu aeti nurja ja Haaman poodi üles. Seda suurejoonelist vabanemise lugu jutustatakse iga puurimil uuesti, kusjuures sünagoogides loetakse ette kogu Estri raamat.

Vastavalt juutide seadusele ja traditsioonidele on Purim pidutsemise aeg. See on ainuke päev aastas, kus on käsk ennast täis juua, et kustutada ära mälestus kurjast Haamanist. Iga kord, kui Estri rullraamatu lugemise ajal nimetatakse Haamani nime, raputavad lapsed müra tekitavaid käristeid. Kõigil on seljas karnevalikostüümid, kantakse maske. Tavaks on viia sõpradele, haigetele ja vaestele kingiks toitu ja maiustusi. Kõigile pakutakse maitsvaid kolmnurkseid pirukaid, mida kutsutakse Oznai Haman (Haamani kõrvad).

Millal on Purim (puurim)? 2016. aastal 23.-24. märtsini, 2017. aastal 9.-12. märtsini.

Paasapüha

Paasa, heebrea keeles pesah on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on pühad päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud.

Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo. Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse paasapüha hapnemata leiva matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse paasapüha ka hapnemata leibade pühaks.

Pesahhile eelnevatel päevadel peavad juudid oma majast haputaigna välja viima. See sümboliseerib seesmist puhastumist ja pattudest vabanemist. Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg (seder), kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud.
Millal on paasapühad? 2016. aastal 22.-30. aprillini, 2017. aastal 10.-18. aprillini.

Lag Baomer

Paasapühale järgneb Lag Baomer, mida võiks tõlkida kui omeri arvestamise 33. päeva. Ajal, kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk “omer” pühakojale. Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks.

Sama päeva loetakse ka rabi Simon Bar Johai surmapäevaks, kellele omistatakse Zohar, kabalaõpetuse nurgkivi. Pärimuse järgi olevat iisraeli rahvas saanud sel päeval taevamannat, ekseldes pärast Egiptuse vangipõlvest pääsemist Siinai kõrbes.

Sel päeval sõidetakse maale ja tehakse metsas lõket, lastakse mänguvibudest.

Millal on Lag Baomer? 2016. aastal 26. mail, 2017. aastal 14. mail.

Shavuot – nädalatepüha

Nädalate püha ehk nelipüha ajal on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Lisaks laotatakse sünagoogipõrandale rohtu, et anda murulõhna sellele Toora andmise pühale.

Shavuoti peetakse seitse nädalat pärast paasapüha. Sel päeval oleva Mooses Siinai mäelt saanud Jumalalt kümme käsku. Seda peetakse ka lõikusepühaks, kuna sel ajal tavaliselt lõpeb viljalõikus. Shavuoti traditsioonilise sündmusena loetakse valjult ette Ruti raamatust lugu noorest moabi naisest, kes võidab Boase soosingu, korjates vilja tema lõikajate järelt lõikuseajal.

Millal on Shavuot? 2016. aastal 11.-13. juunini, 2017. aastal 30. maist 1. juunini.