Islam

Islami kalender on moslemite ajaarvamist kajastav kalender. Selle alguseks loetakse kristliku ajaarvamise 16. juulit 622. aastal ehk prohvet Muhamedi põgenemise aega Mekast Mediinasse.

Erinevalt Läänes kasutatavast päikesekalendrist on islami kalender kuukalender. See põhineb kuu liikumisel, sisaldades 12 kuud. Islami kalendriaasta pikkuseks on 354 päeva ehk ta on Gregoriuse kalendriaastast ligi 11 päeva võrra lühem.

Islami aasta umbkaudse Gregoriuse kalendri vastavuse leidmiseks tuleb islami kalendri aastaarv korrutada 0,97ga ja tulemusele lisada 622. 14. oktoobril 2015 algas islami aasta 1437, 2016. aasta 1. oktoobri päikeseloojangust algab islami aasta 1438.

Nädal algab pühapäevaga ja lõpeb laupäevaga. Reede on islami kalendris ametlik pidupäev, aga mitte nädala viimane päev. Päev algab eelmise päeva päikeseloojangul, seda tuleb kõikide pühade tähistamisel silmas pidada.

Islami kalender on ametlik kalender mõnedes Pärsia lahe äärsetes riikides, sealhulgas Saudi Araabias. Teised moslemiriigid kasutavad ametlikult Gregoriuse kalendrit ja pöörduvad islami kalendri poole religioossetel eesmärkidel.

Ramadaan

Ramadaan on islamikalendri üheksas kuu. Sellel kuul sai prohvet Muhammed kõige esimese ilmutuse ja see kuu on igal aasta moslemite jaoks üks erilisemaid aegu.

Ramadaanikuul paastumine on üks islami viiest tugisambast. Iga täiskasvanud, terve, täie mõistuse juures moslem peab sel kuul päikesetõusust päikeseloojanguni hoiduma toidust, joogist ja seksuaalvahekorrast.

Ramadaan tähendab „kõrvetavat kuumust“. Ka ramadaanikuu paastu kohta öeldakse, et see justkui põletab kõik eelnevad patud.

Ramadaanikuu on palvetamise, mõtiskluste ja endasse vaatamise kuu, mil moslemid püüavad paastuga puhastada nii oma keha kui ka hinge. Ramadaani viimast kolmandiku – 21., 23., 25., 27. või 29. ramadaani ööd – nimetatakse Väeööks, mis on Koraani kohaselt parem kui tuhat kuud. Kes terve selle öö palvetab, saab samasuguse tasu kui tuhat kuud palvetanu. See on ka öö, mil Koraan taevast alla laskus.

Paljud moslemid leiavad, et ramadaanikuu algust saab määrata ainult noorkuu nägemisega, teised jälle kasutavad kuu alguse määramiseks arvutamismeetodit. Kuna noorkuu ei ole üle maailma igas kohas samal ajal nähtav, algab ja lõpeb ramadaanikuu erinevates paikades erineval päeval. Kui noorkuud on juba ühes kohas nähtud, peab see ka ülejäänud maailmas lähima 24 tunni jooksul olemas olema.

Igal järgneval aastal algab ramadaan kümme päeva varem kui eelmisel. Mida kaugemal asub riik ekvaatorist, seda suuremad on erinevatel aastatel paastutavate päevade pikkuste vahed. Eestis näiteks on suvel paastupäevad väga pikad, talvel aga jälle väga lühikesed. Ekvaatori lähedal asuvates riikides on aga paastupäevad aastaajast hoolimata alati umbes sama pikad. Iga 32,58 aasta järel jõuab ramadaan täpselt samasse kohta Gregoriuse kalendris ja seega on kõik moslemid üle kogu maailma 32,58 aasta jooksul täpselt sama arvu tunde paastunud.

Millal on ramadaan? 2016. aastal 6. juunist 5. juulini, 2017. aastal 27. maist 25. juunini. Kuna moslemid kasutavad kuukalendrit, siis algab ramadaan eelmise päeva päikeseloojangul ehk 2016. aastal 5. juuni õhtul.

Eid ul Fitr

See püha tähistab paastukuu lõppu ja sellest annab teada kuu loomine. Siis palvetatakse üheskoos. Selleks pühaks ostetakse uusi riideid ja valmistatakse erilisi kingitusi. Samuti tehakse kingitusi, üha enam levib tava saata üksteisele kaarte sooviga „Eid Mubarak“ (õnnistatud pühi).

Millal on Eid ul Fitr (Eid al Fitr)? 2016. aastal 5. juulil, 2017. aastal 25. juunil. Kuna moslemid kasutavad kuukalendrit, siis algab püha eelmise päeva päikeseloojangul.

Eid ul Adha

Sellel päeval tähistatakse prohvet Ibrahimi (Aabrahami) valmidust ohverdada oma poeg Ismael, kui Jumal seda temalt palus. Jumala käsul ohverdati poja asemel lammas ja nii on selle püha oluliseks osaks lamba või jäära ohverdamine.

Millal on Eid ul Adha (Eid al Adha)? 2016. aastal 11. septembril, 2017. aastal 1. septembril.

Al-Hijra

Mälestab hijrat 622. aastal, mil prohvet Muhammed läks Mekast Mediinasse. Islami uus aasta.

Uusaastapüha ei ole islamiseaduse järgi ette kirjutatud püha ja sellega ei kaasne religioosseid rituaale. See on aeg, mil mõeldakse hijra (hidžra) tähenduse üle ning tehakse plaane ja antakse lubadusi uueks aastaks. Koraan kasutab sõna hijra, tähistamaks olukorda, kust suundutakse halva asjade seisu juurest parema poole; seega on moslemitel al-hijra ajal hea mõtiskleda selle üle, kuidas usk aitab neil jätta maha halvad kombed ja püüelda parema elu poole.

Millal on Al-Hijra? 2016. aastal 2. oktoobril, 2017. aastal 21. septembril. Uue aasta saabumist tähistatakse eelmise päeva päikeseloojangul.

Ašura

Eriti šiidid mälestavad sel päeval prohvet Muhammedi lapselapse Husseini märtrisurma Kerbalas 680. aastal. Husseinil löödi lahingus kaliif Yazidi armeega pea maha ja viidi Damaskusesse. Tavapäraselt liiguvad mööda tänavaid valgetes rüüdes palverändurid, kes jäljendavad Husseini kannatusi, tagudes endale vastu pead ja rinda ning veristades pead mõõgaga.

Millal on Ašura? 2016. aastal 11. oktoobril, 2017. aastal 1. oktoobril.

Mawlid an Nabi

Prohvet Muhammedi sünnipäev, järelemõtlemisaeg Muhammedi ja tema elusündmuste üle.

Millal on Mawlid an Nabi? 2016. aastal 12. detsembril, 2017. aastal 1. detsembril.

Lailat al Miraj

Tähistab Muhammedi sõitu tiivulise olendi Buraqi seljas Jeruusalemma aastal 621, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite ja lõpuks Allahi endaga.

Millal on Lailat al Miraj? 2016. aastal 3. mail, 2017. aastal 23. aprillil.

Lailat al Qadr

Mälestatakse Väeööd ehk Saatuse Ööd (Night of Power), mil Allah saatis Muhammedile esimesed ilmutused Koraanist.

Millal on Lailat al Qadr? 2016. aastal 1. juulil, 2017. aastal 21. juunil.