Webbyt
 
 
   
English
Uudised
Birma ja Tai 2016
India 2015
Ühe euroga Pärnust Prantsusmaale
Vietnami ja Kambod˛a reis
Eestikeelsed reisiportaalid
Ingliskeelsed reisiportaalid
Hääletamine
Autoturistile
Ilmaportaalid
Kohalik aeg
Reisiraha
Reisijate õigused
Geograafiamängud
Vaatamisväärsused
 
Giza püramiidid
 
Petra kaljulinn
 
Colosseum
 
Stonehenge
 
Hiina müür
 
Taj Mahal
 
Angkor
 
Chichen Itza
 
Kristuse kuju
 
Machu Picchu
Usupühad
Festivalid
Näidismarsruudid
Ingliskeelsed dokfilmid ja reisisaated
   
 
Webbyt
 
Giza püramiidid
EST » Seljakotirändur » Vaatamisväärsused » Giza püramiidid
SisukaartPrindi
     
 

Giza püramiidid Egiptuses

http://www.youtube.com/watch?v=U-_rXdz_jG0

http://www.youtube.com/watch?v=LRl-T4I1RtI

Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairost kagus omaette linnas, mis on tänaseks Kairoga kokku kasvanud. Püramiidid pärinevad Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr.

Hufu püramiid

Püramiididest kõige kuulsam. Oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse kümne meetri võrra.

Kogukaal ligi seitse miljonit tonni. Rajatis püstitati umbes 2,25 miljonist kiviplokist, millest igaühe kaal oli ligi 2,5 tonni (mõnel isegi 70). 20 aasta jooksul oli ehitusega ametis olnud 100 000 meheline töölistevägi.

Kiviplokid paigaldati täpselt üksteise vastu, ilma vähimagi tühikuta. Küljed paigutati ilmakaarte järgi, suurim kõrvalekalle põhjasuunast on vähem kui kümnendik nurgakraadi.

Püramiidi küljed kaeti tugevate ja ilusate plaatidega, selle jaoks murti kive Gizast umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal sädelesid valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes ja nende lehtkullast kattega tipud silmi. Tänapäeval pole kullast jälgegi, minema on veetud ka valged kivid.

Hufu püramiidi tipus on umbes kümneruutmeetrise läbimõõduga plats, tõus sinna on keelatud. Ka pääs hauakambrisse on äärmiselt piiratud.

Suurest püramiidist ida pool seisavad kolm väikest püramiidi, kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist.

Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud Päikeselaev, mis leiti 1954. aastal liiva ja 20-tonniste lubjakiviplokkide alla peidetuna püramiidi lõunaküljelt. 4500 aastat tagasi liibanoni seedrist valmistatud veesõiduki pikkus on 43,3 m, laius kuni 5,6 m ja süvis 1,5 m. Arvatakse, et just selle laevaga toimetati püramiidi juurde Hufu mumifitseeritud surnukeha.

Harfa püramiid

Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui kümne minutiga. Hafra püramiid oli Hufu püramiidist 3,1 meetrit madalam (algul143,5 m, praegu 136,4 m), kuid asudes Giza nekropoli kõrgeimas punktis, paistab Hufu omast isegi suuremana.

Erinevalt teistest püramiididest on Hafra monumentaalansambel (püramiid, kaks templit ja neid ühendav galerii) täielikult säilinud. Kompleksi kuulub ka alumise templi kõrval asuv Suur Sfinks. Arvatakse, et sfinksi näojooned kujutasid päikesejumalat kehastanud vaaraod. Aegade jooksul on sfinks tugevasti kannatada saanud: kaduma on läinud kobra kujutisega peakate ja habe, nägu on rikitud.

Sfinksi tempel on ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Paarikümne meetri kaugusele jääb Graniittempel, mis on ehitatud vaarao mumifitseerimiseks. Templisammaste vahelt pääseb poole kilomeetri pikkusele ja kuni viie meetri laiusele kiviteele, mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde.

Menkaura püramiid

Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim, külje pikkus 103,4, kõrgus 66 meetrit.

Püramiidi jalamil on sissepääs, mida turistid saavad kasutada. Järsult langevas ligi 32 meetri pikkuses koridoris tuleb liikuda kummargil ja seal on väga lämbe. Koridor lõpeb väikese eestoaga, kust mahub tagasi pöörama, soovijad võivad edasi minna uutesse tunnelitesse ja ruumidesse, kus asusid kunagi aarded ja muumia jäänused.

Kohalejõudmine

Sõitke metrooliiniga nr 2 Giza (mitte Giza Terminuse) peatusesse. Püramiidid jäävad kaheksa kilomeetri kaugusele, sinna pääseb minibusside ning nr 900 ja 997 liinibussidega.

Teine variant on taksod. Vanemates mustvalgetes taksodes pole taksomeetrit ning juhid üritavad teid parfüümikauplusesse või vaibalattu meelitada. Uuemad kollased ja valged taksod on taksomeetri ja kliimaseadmega, kuid juhid eelistaks muidugi sõita fikseeritud hinnaga. Kesklinnast püramiidide juurde sõit maksab Wikitraveli andmetel 35 naela.

Kolmas võimalus on minna kesklinnast nr 355 või 357 CTA või tavaliste nr 900 või 997 bussidega.

Heli- ja valgusshow

Wikitraveli andmetel algab esimene show talvel (oktoobrist märtsini) kell 18.30, teine kell 19.30 ja kolmas kell 20.30. Suvised (aprillist septembrini) algusajad on 20.30, 21.30 ja 22.30. Etenduse keel sõltub nädalapäevast ja etenduse ajast, selle graafik on toodud siin.

Soovitused-hoiatused

Ärge usaldage iga abipakkujat või kingituse tegijat. Ignoreerige vestluse alustamise katseid, kui te just ise midagi ei taha, öelge viisakalt „La Shukran“ (Tänan, ei) ja makske vaid siis, kui te seda soovite.

Teil ei ole kohustust raha anda, kui „kingituse“ teinud egiptlane vastukinki tahab, pildistamise eest raha küsib või nõuab, et suveniiri kättevõtja peab selle tingimata ära ostma. Kui rahanõudja liiga tüütuks läheb, otsige abi turismipolitseilt. Vältige kaupleja või teenuse osutajaga teistest eraldi sattumist.

Kõik hinnad ja teenused tuleb eelnevalt täpselt kokku leppida. Püramiididele ei maksa ronida, kaasa võiks võtta peakatte, päikeseprillid  ja pudeli vett.


 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
< November 2018  >
 

 
Free website - Webbyt